Kas olete kunagi mõelnud, kust pärineb faktide kontrollimise mõiste? Selles moodulis sukeldume faktikontrolli põnevasse ajalukku ja määratleme, mida see tänapäeva maailmas tähendab.
Samuti soovime anda teile praktilisi ja kättesaadavaid vahendeid, mis aitavad teil võltsitud uudiseid tuvastada ja nende vastu võidelda. Internetis kättesaadava teabe rohkuse tõttu võib olla keeruline kaoses orienteeruda. Seepärast tutvustame teile mõningaid praktilisi veebipõhiseid vahendeid, mis aitavad teil eristada fakte väljamõeldisest ja läheneda kriitiliselt meediasisule.
Võltsitud uudised on nagu viirus, mis levib kiiresti ja nakatab meie arusaama meid ümbritsevast maailmast. Kuid nagu vaktsiin, on faktide kontrollimine meie relv selle vastu! Faktide kontrollimine on uudislugude ja muu meedias sisalduva teabe täpsuse ja tõepärasuse kontrollimine. Tänasel digiajastul on faktide kontrollimine tähtsam kui kunagi varem, sest valeinfo ja valeuudised võivad levida nagu kulupõleng. Faktide kontrollimisega saame edendada tervet demokraatlikku diskursust, vältida kahjuliku teabe levikut ja suurendada meediakirjaoskust. Niisiis, varustagem end vahenditega, et võidelda valeuudiste ja väärinfo vastu, õppides tundma faktikontrolli algatusi ja ressursse, mida saame kasutada oma faktikontrolli oskuste lihvimiseks (Leonard, Meban, & Young)
Faktide kontrollimise vahendite kasutamise õppimine võib aidata inimestel tuvastada võltsitud uudiseid ja võidelda nende vastu, andes neile vajalikud oskused, et hinnata internetis leiduva teabe täpsust ja usaldusväärsust. Faktikontrollivahendid võimaldavad inimestel kontrollida allikate autentsust, uudislugude usaldusväärsust ja ennetada väärinfo levikut. Neid oskusi arendades saavad inimesed olla teadlikumad ja tähelepanelikumad meediasisu tarbijad, mis võimaldab neil teha paremaid otsuseid ja osaleda tõhusamalt avalikus arutelus. Lisaks sellele võib oskus kriitiliselt läheneda meediasisule aidata inimestel vältida eksitamist erapooliku või ebatäpse teabe poolt ning edendada teadlikumat ja demokraatlikumat ühiskonda (Ohio University, 2023).
"Faktide kontrollimise vahendite valdamine: Käed külge töötuba" on veebipõhine töötuba, mille eesmärk on anda õppijatele praktilised oskused faktide kontrollimise vahendite kasutamiseks, et kontrollida teabe õigsust ja võidelda võltsitud uudiste vastu. Töötoas käsitletakse faktide kontrollimise põhitõdesid, tutvustatakse tavalisi faktide kontrollimise vahendeid ja nende omadusi ning harjutatakse praktiliselt nende vahendite kasutamist teabe kontrollimiseks. Töötuba on kavandatud interaktiivseks ja kaasahaaravaks, mille käigus toimuvad rühmaarutelud ja diskussioonid, et jagada teadmisi ja strateegiaid faktikontrollivahendite tõhusaks kasutamiseks. Töötuba sobib erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas noortele ja täiskasvanutele, ning seda saab läbi viia veebipõhiselt videokonverentsi platvormide kaudu. Töötoa lõpuks on õppijad omandanud praktilised oskused faktide kontrollimise vahendite kasutamiseks ning neil on vahendid, mida nad saavad rakendada oma isiklikus ja tööelus.
Juhendaja peaks seminari sisse juhatama, tutvustades end kui juhendajat ja selgitades lühidalt seminari eesmärki. Juhendaja peaks selgitama, et töötoas käsitletakse faktikontrolli päritolu ja määratlust ning tutvustatakse konkreetseid ja kättesaadavaid vahendeid võltsitud uudiste tuvastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kriitiliseks lähenemiseks meediasisule.
Osalejate kaasamiseks peaks juhendaja kasutama jäälõhkujat. Näiteks võiks juhendaja paluda osalejatel jagada ühte sõna, mis nende arvates on seotud võltsitud uudiste teemaga.
Juhendaja peaks selgitama faktikontrolli tähtsust ja selle vajalikkust tänapäeva meediamaastikul, andma ülevaate faktikontrolli vahenditest ja nende omadustest (näited: Snopes või PoliFact). Juhendaja peaks tagama, et käsitletakse usaldusväärsete allikate tuvastamist ja teabe õigsuse kontrollimist.
Juhendaja peaks tutvustama mängu "Get Bad News", mis on interaktiivne võrgumäng, mille eesmärk on õpetada osalejatele, kuidas võltsitud uudiseid luuakse ja levitatakse internetis. Osalejatele tuleks anda aega mängu mängimiseks ja märkmete tegemiseks selle kohta, mida nad on õppinud.
Pärast seda, kui osalejad on 4. sammu lõpetanud, peaks juhendaja juhtima rühmaarutelu mängukogemuse üle. Osalejad peaksid jagama, mida nad õppisid ja mis tahes probleeme, millega nad mängu ajal kokku puutusid. Juhendaja peaks paluma osalejatel arutada, kuidas mäng on seotud tegelike stsenaariumidega ja faktide kontrollimise olulisusega igapäevaelus.
Juhendaja peaks tegema kokkuvõtte grupi arutelust, tehes kokkuvõtte koolitusest saadud põhitõdedest. Juhendaja peaks rõhutama faktide kontrollimise tähtsust ja seda, kuidas tõhusalt kasutada faktide kontrollimise vahendeid.
Seejärel peaks moderaator vastama osalejate küsimustele. Pärast küsimustele vastamist peaks juhendaja tänama osalejaid nende aja ja osalemise eest kogu seminari jooksul.
Internetis võib olla raske kindlaks teha, kas teave on võltsitud, sest internetis on nii palju sisu ja igaüks võib avaldada või jagada teavet, kontrollimata selle õigsust. Väärteave ja võltsitud uudised võivad olla tahtlikult kujundatud nii, et need näeksid välja tõepärased, ning neid saaks kiiresti ja lihtsalt levitada sotsiaalmeedia ja muude veebiplatvormide kaudu. Lisaks on paljudel inimestel eelarvamused või ootused, mis võivad muuta nad vastuvõtlikumaks uskuma valeinfot, mis toetab nende uskumusi või väärtusi. Seetõttu on vaja omada oskusi ja vahendeid, et hinnata kriitiliselt teavet ja kontrollida selle autentsust.
See tegevus on faktide kontrollimise harjutus, mille eesmärk on aidata osalejatel hinnata teabe usaldusväärsust ja tuvastada võltsitud uudiseid, kasutades veebipõhiseid faktide kontrollimise vahendeid. See on lihtne, kuid tõhus viis edendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, mis on tänapäeva teaberikkas keskkonnas üha olulisemad. Selle tegevuse abil saavad noored ja täiskasvanud parandada oma võimet navigeerida ja hinnata internetis leiduvate uudiste ja teabe täpsust ja usaldusväärsust, aidates neil teha teadlikke otsuseid ja vältida valeteabe levitamist.
Juhendaja peaks alustuseks jagama osalejad väiksematesse rühmadesse.
Seejärel peaks juhendaja andma igale rühmale nimekirja uudisartiklitest ja mõnedest pealkirjadest, millest mõned on tõesed faktilised ja mõned võltsitud.
Seejärel peaks juhendaja suunama iga rühma lugema artikleid ja tegema kindlaks, millised neist on faktilised ja millised võltsitud.
Juhendaja peaks julgustama osalejaid kasutama faktide kontrollimise vahendeid, et kontrollida artiklites sisalduvat teavet.
Kui iga rühm on kindlaks teinud, millised artiklid on faktilised ja millised võltsitud, peaks juhendaja paluma neil arutada nende kahe artikli erinevusi.
Seejärel peaks juhendaja kutsuma kogu rühma uuesti kokku ja paluma igal rühmal jagada oma tulemusi ning arutama probleeme, millega nad teabe usaldusväärsuse kindlaksmääramisel kokku puutusid.
Lõpuks aitab moderaator kaasa arutelule faktide kontrollimise tähtsuse üle ja selle üle, kuidas tõhusalt kasutada faktide kontrollimise vahendeid teabe usaldusväärsuse hindamiseks.
Valeuudistel võib olla tõsiseid tagajärgi reaalses elus, sest need võivad kujundada avalikku arvamust, mõjutada poliitilisi otsuseid ja tekitada kahju üksikisikutele või rühmadele. Näiteks võivad võltsitud uudised viia kahjulike vandenõuteooriate levikuni, õhutada vägivalda või diskrimineerimist konkreetsete rühmade vastu või levitada valeinformatsiooni terviseküsimuste kohta. Mõnel juhul võivad valeuudised aidata kaasa ka poliitilisele polariseerumisele ja õõnestada usaldust institutsioonide, näiteks meedia, valitsuse ja teadusringkondade vastu. Oluline on harida inimesi, kuidas võltsitud uudiseid tuvastada ja nende vastu võidelda, et vältida nende negatiivset mõju tegelikule elule.
MediaSmarts Break the Fake viktoriin on veebipõhine vahend, mis aitab õppijatel arendada kriitilise mõtlemise oskust ning parandada oma võimet tuvastada võltsitud uudiseid ja võidelda nende vastu. Viktoriin sisaldab mitmeid interaktiivseid stsenaariume, mis panevad õppijad hindama uudislugusid ja -allikaid ning otsustama, kas need on tõelised või võltsitud. Viktoriini abil saavad õppijad harjutada valeuudistes kasutatavate tavapäraste taktikate, näiteks klikkijärgsete pealkirjade ja manipuleeritud piltide tuvastamist ning õppida, kuidas kontrollida teavet enne selle jagamist. Selle vahendi abil saavad õppijad arendada oma meediapädevust ning muutuda teadlikumaks ja vastutustundlikumaks uudiste ja teabe tarbijaks.
Juhendaja peaks alustama võltsitud uudiste teema tutvustamisega ja sellega, miks on oluline osata neid tuvastada. Juhendaja peaks selgitama õppijatele, et nad osalevad viktoriinis, mis aitab neil arendada oma oskusi valeuudiste tuvastamisel ja nende vastu võitlemisel.
Juhendaja peaks andma õppijatele selged juhised, kuidas viktoriini kasutada, kas andes neile lingi veebilehele või suunates neid ise veebilehele navigeerima. Juhendaja peaks teadma, et viktoriin on tasuta ja seda saab kasutada mis tahes internetiühendusega seadmest.
Juhendaja peaks andma õppijatele teada, et viktoriin koosneb küsimuste sarjast, mille vastused on valikvastustega. Iga küsimus on neile uudislugu või sotsiaalmeedia postitus ja nad peavad kindlaks tegema, kas see on tõeline või võltsitud. Juhendaja julgustab õppijaid võtma aega ja lugema iga küsimust enne vastuse valimist hoolikalt läbi.
Ajal, kui õppijad teevad viktoriini läbi, peaks juhendaja jälgima nende edusamme ja olema valmis vastama kõikidele küsimustele, mis neil tekkida võivad. Juhendaja peaks olema käepärast, kui mõni osaleja jääb hätta või ei ole vastuses kindel.
Kui õppijad on viktoriini täitnud, peaks juhendaja vaatama tulemused osalejatega koos läbi. Kui nad vastasid mõne vastuse valesti, peaks juhendaja kasutama seda võimalust, et arutleda, miks nad valesti vastasid ja milliseid vihjeid nad jätsid tähelepanuta. Kui nad vastasid kõik õigesti, peaks juhendaja neid õnnitlema ja rõhutama nende uute oskuste olulisust.
Lõpuks peaks juhendaja arutama viktoriinis õpitud oskuste praktilist rakendamist. Juhendaja peaks julgustama õppijaid olema uudiste ja meedia tarbimisel valvsad ning kontrollima fakte, kui nad ei ole kindlad. Juhendaja peaks arutlema, kui oluline on olla vastutustundlik tarbija ja teabe jagaja ning millist mõju see võib avaldada ühiskonnale laiemalt.
2020 USA Presidendivalimised
Valeuudised võivad mõjutada isegi suuri ülemaailmseid sündmusi, sealhulgas valimisi, rahvatervisealaseid kriise ja rahvusvahelisi suhteid. Valimiste puhul võivad valeuudised mõjutada valijate otsuseid ja mõjutada valimisi ühes või teises suunas. Rahvatervise kriiside, näiteks COVID-19 pandeemia ajal võivad valeuudised levitada väärinformatsiooni ja viia inimesed käitumisviisidele, mis on kahjulikud nii neile endile kui ka teistele. Võltsitud uudised võivad ka suurendada riikidevahelisi pingeid ja aidata kaasa diplomaatilistele vaidlustele. Äärmuslikel juhtudel võivad valeuudised isegi õhutada vägivalda ja rahutusi, nagu on näha vihakuritegude ja rahutuste puhul, mida on õhutanud valeinfo.
2020. aasta USA presidendivalimiste ajal levisid sotsiaalmeedia platvormidel võltsitud uudised ja väärinformatsioon. Üks eriti murettekitav näide oli viiruslik postitus, milles väideti, et Texase postitöötaja oli tabatud sadade posti teel saadetud hääletussedelite hävitamisel, koos pealkirjaga, mis hoiatas, et "demokraadid petavad iga hinna eest". Seda postitust jagati Facebookis ja Twitteris kümneid tuhandeid kordi ning seda retweetis isegi toonane president Donald Trump.
See väide osutus siiski valeks. Faktide kontrollimisega tegelevad organisatsioonid, nagu Snopes ja PolitiFact, uurisid postitust ja leidsid, et see põhines olukorra vääritimõistmisel - kõnealune postitöötaja oli kogemata ümber löönud postkasti, mis ei sisaldanud ühtegi hääletussedelit, ja oli ise sellest intsidendist teatanud. Esialgne postitaja oli võtnud ekraanipildi juhtumit käsitlevast uudisartiklist ja lisanud sinna eksitava pealkirja.
Q1. What is fact-checking?
Q2. What is an example of a fact-checking tool?
Q3. Why is fact-checking important?
Q4. What are some ways to critically approach media content?
Tänasel digiajastul, kus väärinfo ja valeuudised võivad kiiresti ja kergesti levida, on oluline omada oskusi valeuudiste tuvastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kriitiliselt suhtuda meediasisusse. Faktide kontrollimise vahendid võivad olla väärtuslikud uudislugude ja muu meediasisu teabe täpsuse ja tõepärasuse kontrollimiseks. Õppides kasutama faktikontrollivahendeid, saavad inimesed meediapädevamaks ja on paremini varustatud keerulisel teabemaastikul orienteerumiseks.
Siiski on oluline meeles pidada, et faktide kontrollimine on vaid üks osa puslest. Kriitilise mõtlemise oskuse arendamine ja teabe käsitlemine terve annuse skeptilisusega on samuti oluline valeuudiste tuvastamisel ja nende vastu võitlemisel. Koos aitavad need oskused edendada tervet demokraatlikku diskursust, vältida kahjuliku teabe levikut ning luua teadlikumat ja vastutustundlikumat ühiskonda.